Kaart - Porajärvi (Porosozero)

Porajärvi (vene keeles Поросозеро Porosozero) on asula Karjala Vabariigis Venemaa Föderatsioonis. Tegemist on Suojärvi järel suuruselt teise asulaga rajoonis.

Porajärvi täpne asustamisaeg pole teada. Küla algse elanikkonna moodustasid peamiselt karjalased, kes elasid selles piirkonnas 8. sajandist eKr. Olles sattunud 13. sajandil järk-järgult Novgorodi Vabariigi võimu alla, olid ka Porajärvi elanikud õigeusu omaks võtnud. Novgorodi vallutamise järel sattus kogu Ida-Karjala Moskva Suurvürstiriigi võimu alla ning 16. sajandist peale pidasid Rootsi ja Moskva Karjala pärast mitu sõda maha. 16. sajandist on kindlalt teada ka Porajärvi asula olemasolu. Sõdades suutis Moskva hoida Porajärvi oma riigi koosseisus.

Porajärvi olukord muutus 1809. aastal, mil Venemaa Keisririik liitis endaga Soome. Pärast Soome rahvuslikku ärkamisaega võtsid soomlased endale sihiks ka Karjalas rahvuslikke ideid levitada. Porajärvi kui Soome piirile väga lähedal asuv küla sai sellest palju kasu: soomlaste toel ehitati koole, levitati rahvuslikke ideid ning toetati kohalikus keeles kiriku loomist. 1868. aastal algas ka Porajärvi aktiivsem arendus, kui valmis rauasulatustehas. Tehas töötas kuni 1908. aastani, mil see tulekahjus hävis. 20. sajandi alguseks kandsid soomlaste toel ehitatud koolid vilja – kohalik identiteet oli muutunud Soomega tugevalt seotuks ning end peeti rohkem soomlasteks kui karjalasteks.

Soomega seotud rahvustunne andis tulemusi hõimusõdade ajal, mil Aunuse retke ajal 6. juunil 1919 Porajärvis läbi viidud koosolekul otsustati Venemaa koosseisust välja astuda ja Soomega ühineda. Repola külast saabus Porajärvisse vabatahtlike maakaitsesalk Walde Sario juhtimisel, septembris aga jäägripolgu allüksus. Porajärvi oli Soome koosseisus kuni 14. oktoobril 1920 allkirjastatud Tartu rahuni, millega Soome loobus mistahes territoriaalsetest nõudmistest Ida-Karjalale, sealhulgas loovutades Porajärvi.

Nõukogude Venemaa karm võim ei olnud karjalastele küll meele järele ja aastatel 1921–1922 toimunud ülestõusus liitus ülestõusuga ka Porajärvi. Nõukogude Liit suutis siiski ülestõusu kiiresti maha suruda ning küla jäi Nõukogude Liidu koosseisu, halduslikult liideti küla karjalaste jaoks rajatud Karjala Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga. Kahe sõja vahelisel perioodil tõid Nõukogude võimud sisse venelasi ja muid nõukogude rahvaid, samuti küüditati kohalikke elanikke regioonist minema.

1939. aastal Talvesõjale eelnenud Soome–Nõukogude läbirääkimistel proovis Nõukogude Liit saavutada maa-alade vahetust, pakkudes Karjala maakitsuse, Tütarsaarte ja osa Petsamo eest Repola ja Porajärvi kihelkondi, kokku 5529 ruutkilomeetri ulatuses. Soome loobus vahetusest, sest soomlaste arvates olid Repola ja Porajärvi maa-alad strateegiliselt halvasti kaitstavad ja vahetuse väärtus poleks olnud samal tasemel. Porajärvi oli ka üks Punaarmee rünnaku alguspunkte Talvesõja algul.

Teise maailmasõja ajal toimunud Jätkusõjas okupeeris Soome märgatava osa Ida-Karjalast, sealhulgas ka Porajärvi. Asula oli Soome mõju all 1941. aasta suvest kuni 1944. aasta juulini. Kogu 1944. aasta juuli toimusid Porajärvi ümbruses lahingud Soome ja Nõukogude vägede vahel, kuid lõpuks pidi Soome taanduma ja Porajärvi langes taas Nõukogude võimu kätte.